Hakkab läbi saama see viimasel ajal enim meeldima hakanus periood - kuldse sügise teine pool. See on mulle nostalgiline: sel ajal tõid mu vanemad maalt linna kõik selle, mis nad suve jooksul kasvatasid. Ööbimine maal ja õhtused linnasõidud olid noorele ikka omajagu põnevad. Ümberringi kottpimedus üksikute kaugete aknatäppidega ja ääretu vaikus. Vihmaga piiskade krõbin langenud lehtedel. Isemoodi rahulik ja ärritav. Sinna juurde ema ja isa jutukatked ja sammud.
Nüüd, linnas, sama tunnet tekkida ei saa, aga kui viimased kollased lehed puus, on ikka sama tunne kui kunagi aastate eest.
Sügisesed vihmamärjad värvid - nende vastu teiste aastaaegade värvid ei saa.
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen