Fotoringi liikmete aktiivsus ja oskused

Mind hämmastab fotoringi praeguste liikmete, mõtlen nende all neid, kes pole oma tegevuse lõpetamisest teatanud, loidus või ükskõiksus. Alguses, kui asi uus, tahavad kõik ringis olla. Kui aga vaja on hakata oma oskusi näitama, on ind kadunud. Ka igapäevapildi tegemisega ei taheta tegeleda. Huvitav, mida arvatakse? Kas tõesti loodetakse, et kui aparaadi nupud selged ja mingid pildid ringis näidatud, ongi fotograaf valmis. Fotograaf ei saa vist valmis ka oma päevade lõpuks. See, kes oskab nupule vajutada, ei ole kaugeltki asjatundja. Universaalasjatundjaid meil Eestis polegi, ja ega neid mujal ka vist pole. Ikka on fotomehed spetsialiseerunud üpris kitsalt, seda kasvõi ajas. Teatakse-tuntakse paljusi fotoinimesi, aga nad kõik on spetsialistid kitsamal alal. Praegusel ajal on suur osa fotohuvilisi end nimetanud loodusfotograafideks. Ei usu! Neil on häid looduses tehtud pilte, aga sellist tiitlit ma paljudele siiski ei annaks. Loodusearmastajaks küll.
Ma püüan ringi teemadevalikus jagada just selliseid, mida pereringis vaja ei lähe. Tänavaid, torusi, toole ja palju sarnast igapäev ei pildistata. Siiski võib see kasuks tulla, kui seda kunagi proovitud on. Mis kasu on sellest, kui ma palun välklampi mitte kasutada? Kindel kasu on selles, et nii õpib olemasolevat valgust arvestama ja nägema. Tuletagu kõik, kes on näinud olümpiamängude avamist nägema, meelde välgukeste sähvimist kõrgetelt-kaugetelt tribüünidelt! Need seebikate-välklambid on ju pildistamiseks kuni 3-4 meetri kauguselt! Staadionitel ja spordihallides on kaugused kümneid ja sada korda kaugemal. Samas: valgus hajub pinnal ruudus: kolm korda kaugemal on üheksa korda vähem valgust (loe: pimedam). Ka seda ei usuta enne kui oma enda proov on tehtud. Seda võimalist pakubki ühine kooskäimine ja oma ja teiste vigadest õppimine. Kõike seda saab ka üksi läbi proovida, aga see võtab aega.
Siit siis põhjus, miks oleks kasulik olnud aktiivsemalt osa võtta kevade saabumise pildistamisest. Varem poleks saanud varuks pildistada - mida pole, seda ei saa ka pildistada. Kavatsen selliseid aktsioone veel korraldada. Loodan siis aktiivsemat osavõttu.

Kevadpildid raamatukogus

Korraldasin Tammelinna raamatukogus kevade alguse piltide väljapaneku. Pildid ei ole raamitud vaid kiire uudispildikomplektina kinnitatud otse seintele.

Pilte ootasin oma endistelt ja praegustelt fpotoringide liikmetelt, fotogrupikaaslastelt ja tuttavatelt Facebookis. Kokku sain 95 pilti 16 autorilt, mille printimiseks kasutasin DRM Privisioni tinti ja paberit. Kui ma poleks saanud paberit ja tinti toetusena, oleks väljapanek ohus olnud. Nüüd on pildid prinditud. Kvaliteedilt ei ole nad küll eliitfotoateljee tasemel, aga selle koha peal on nad kenad vaadata küll.

Lootsin rohkem pilte inimestest, aga ilmselt on kõigil meeles ja silmis selle aasta suur lumehulk ja selle sulamine. Ju siis ongi selle kevade algus selline. Võtan õiguse kiita just neid, kes oma piltidel näitasid kevadist meeleolumuutust /Laura Barbo, Paul Urbel, Helina Pukk/. Suurepärased asfaldipeegeldused on Helle Metsalt.

Katsetus

Katsetasin pilti kokku seada Polar Coordinates filtri abil, enne tein 11 väiksemast pildist pika, puhastasin tausta ja siis püüdsin kokku keerata. Photoshop Elements andis kehvema tulemuse kui GIMP! Pilt on lihtne primitiivne katsetus.

Talvine Puiestee tänav

Kevade saabumine

Organiseerin pildikogu kevade saabumise päevast. Pildistavad kõik soovijad ja saadavad oma pildid aadressile rurbel@yahoo.de. Pildid kavatsen eksponeerida netis ja Tartu Linnaraamatukogus. Esialgu on osavõtust teada andnud 13 inimest. Kuna etteteatamist vaja ei ole, ei tea saatjate arvu. Loodan, et pilte saadavad ka kõik Tammelinna fotoringi liikmed.
Tahtsin pilte näidata kaubamajas, aga selleks pinda ei antud.
Kavatsen pildid printida oma printeris, kui saan toetust paberi ja tindi näol.
Igatahes, põnev on!